|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 412 artiklit, väljastan 140.
A, a <26: a, a-d; muus 26: a, a’d, a’sse; a’de, a’sid, a’desse>, nimi: `aa <26: `aa, `aad> a-täht; muus la. Vrd A-duur La-mažoor ja a-moll la-minoor. Xa = 10.a klass. Päikese pst 7a. Hakkavad a-st ja b-st v aast ja beest pihta (päris algusest). Oma mees on talle a ja o (kõige tähtsam). Ei oska vastata i-d ega a-d v iid ega aad (mitte midagi)
`aadr`es's <22e: -ressi, -r`essi> ka info seadme, mälupesa, võrguobjekti vm tähis. Meie aadress on Tallinn, Roosikrantsi 6. Saatis kirja valel aadressil. Kriitika autori aadressil, parem autori kohta v pihta. Kodune aadress = kodu+aadress. Saatja aadress. Posti+aadress. info: e-posti aadress = meili+aadress, kodulehe aadress. Au+aadress. Aadressi+masin, aadressi+kleeps. aj: aadress+büroo, aadress+laud
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
ahel <2: -a> kett; pidev rida, jada. Vang pandi ahelasse v ahelaisse, vangid pandi ahelasse v ahelaisse. Sündmuste ahel = sündmus+ahel. Meri on jää+ahelas v jää+ahelais ülek (jääs). Heitis endalt abielu+ahelad ülek. Magnet+ahel el, toitumis+ahel biol. Ahel+kiri kettkiri, ahel+kokkupõrge (sõidukitel), ahel+liitsõna keel, ahel+lülitus el, ahel+murd mat, ahel+piste tkst kettpiste, ahel+suitsetaja. folkl: ahel+jutt <-jutu>, ahel+laul
`ais <23u (ja 22u): aisa, `aisa; `aisu ja `aisasid>. Vankri, ree aisad. Voki, kiige aisad. Pani hobuse aiste vahele. Mari mees lööb naabrinaisega üle+aisa v alt+aisa, mees on Maril üle+aisa+lööja ülek (abielurikkuja). Lohistus+aisad mitm etn (koormaveoks). Aisa+hobune (mitmikrakendis), aisa+kell, aisa+putk konkstupp aisapära otsas, aisa+rihm
aja+hammas ülek. Torn on ajahambale hästi vastu pannud v pidanud. Ajahambast puretud kindlus
alates. Siit alates, sealt alates, kust alates. On puhkusel (alates) 1. juunist, on 1. juunist (alates) puhkusel. Kohal olid kõik alates lastest ja lõpetades vanakestega
`alg+r`akk <-raku>, `alg+rakuke nõuk, ülek millegi väikseim koostisosa. Perekond on ühiskonna algrakk v algrakuke
amet <2e: -i>. Võeti, asub ametisse. Pani ameti maha, astub ametist tagasi. Vabastati, lahkub ametist, lasti ametist lahti. Alandati ametis v ameti+astmes, sai ameti+kõrgendust v tõuseb ameti+redelil. On raadio kallal ametis. On ameti poolest v ametilt õpetaja, peab õpetaja+ametit. Riigi+amet, au+amet, koera+amet argi tänamatu töö, näpu+amet ülek varastamine. Asutus: maksu+amet, pääste+amet, tarbijakaitse+amet. Ameti+asutus, ameti+auto, ameti+juubel, ameti+korter, ameti+kõne (telefoniga, vastand erakõnele), ameti+käik, ameti+liit, ameti+nimetus, ameti+riietus, ameti+saladus, ameti+sõit, ameti+tõend, ameti+vend. Ametis olev rektor. Ametis olek = ametis+olek. Ametisse astumine, seadmine, vannutamine = ametisse+astumine, ametisse+seadmine, ametisse+vannutamine
analoogiline <12: -lise>, anal`oogne millega <2: -l`oogse> samataoline, sarnane; info pidevatoimeline; keel analoogia mõjul tekkinud; biol eri algupära, kuid sama funktsiooniga. Juhtum on analoogiline v analoogne eelmisega. Mõõteriista näit võib olla numbriline või analoogne. Analoogilisus = analoogsus
anne <6: `ande, annet> andekus, talent; osa, vihik. Tal on selleks tööks v selle töö peale annet. Loomupärane, kaasasündinud, sünnipärane anne. Muusika+anne, keele+anne, koomika+anne, jutustamis+anne, vaimu+anne. Liitsõna järelosana ka andmine, antu: aru+anne, nõu+anne, teada+anne, välja+anne, üles+anne. Romaan ilmus annete kaupa. Ande+rikas andekas, ande+vaene andetu
argi+p`äev äripäev, tööpäev. Pidupäevad ja argipäevad. Hall argipäev argielu. Kauplus on lahti argipäevadel v argipäeviti. Argipäeva+elu, argipäeva+töö, argipäeva+rõivas argielu, -töö, -rõivas
`arm <22e: armu, `armu>. On armu poolest v pärast, perenaise armust majja võetud (armulikkusest). Poeet jumala armust, vrd jumala+arm relig armulaud. Kurjategijale anti armu. Leidis ülemuse silmis armu, sai ülemuse armu osaliseks. Ei andnud endale armu ei säästnud end. Armuta kohtlemine (armutu). Taevane arm! Armastus: armu+elu, armu+intriig, armu+leek, armu+lugu = armu+seiklus = armu+romaan, armu+piin, armu+suhe, armu+sõna, armu+rikas = armu+rohke, armu+vaene. Halastus: armu+paluja, armu+andmine
armu+tegu vmo halastus, heategu. Oi sa (taevane) armutegu!
aru2 <17> mõistus, taip; vmo selgus, arusaamine. Nõrga, poole, täie aruga nõrga-, poole-, täiearuline. Pane poisile aru pähe. Aru tuleb pähe, võtab aru pähe. Tal pole (selget) aru peas, on aru kaotanud, arust lage = aru+lage, arust segane v ära. Minu arust (arvates, meelest). Oma(st) arust tähtis mees. Pärib, nõuab aru. Ei saa õiget aru kätte. Rõõmul ei olnud aru ega otsa. Ajast-arust = ajast ja arust iganenud, vanamoeline. Aru+natuke(ne)
arvustus <11: -e> arvustamine, kritiseerimine; loometöö (kirjalik) hinnang. Töö on allpool (igasugust) arvustust (kehv, vilets). Eilse esietenduse arvustus v arvustus eilse esietenduse kohta. Filmi+arvustus, luule+arvustus, muusika+arvustus, raamatu+arvustus, teatri+arvustus. Arvustuslik arvustavat laadi, kriitiline
asi <24u: asja, `asja; `asju ja `asjasid>. Milles asi (seisab, on)? Asjade käik = asja+käik, asjade seis = asja+seis. Haigus on tõsine asi, vrd tõsi+asi fakt, tõik. Asjast huvitatud isikud, parem asja+huvilised isikud. Asi on sant, asjad on halvad v halvasti. Asi iseeneses filos. Vana laud ajab asja ära, on asja eest v asjaks, käib asja ette. Mul on teile, teie juurde asja. Tulin asja pärast, isiklikes asjus. Mis see minu asi on v see pole minu asi v mul pole sellega asja see ei puutu minusse. Tegi asja otsis millekski põhjust. Läks asjale (loomulikke vajadusi õiendama), käis asjal. Mis asja sa karjud (miks)? Temast pole töö juures asja, pole suuremat asja tööd tegema. Need pole suured asjad prillid. Lõpeta töö ja asi ants, tahe v vask argi. Tüdrukul, tüdrukuga on asjad sedasi v sedapsi euf tüdruk on rase. Asja ees, teist taga põhjuseta. Võtab oma seitse v kümme asja ja läheb (kogu kraami). Nips+asi = ilu+asi, tarbe+asi, mängu+asi lelu, uhkus(e)+asi, hõbe+asi. Maitse+asi, üksik+asi, ime+asi, tühi+asi, pisi+asi, süü+asi, kohtu+asi, ameti+asi, era+asi; nuku+asjad, perekonna+asjad, armu+asjad, raha+asjad, sise+asjad, välis+asjad. Asja+kord vmo olukord
asja+lugu olukord; asjaolu. Asjalugu on selline v asjalood on sellised, et ..
aste <5: `astme, astet>. Astub astmelt astmele, ronib aste-astmelt trepist üles. Kitsaste astmetega trepp (kitsaastmeline). Trepi+aste, marmor+aste. Joobe+aste, sugulus+aste, täpsus+aste. Ameti+aste, au+aste, kohtu+aste. Keskmine aste = kesk+aste. I astme põletus. Esimese astme võrrand. 2 neljandas astmes on 16 (24 = 16). Kanderaketi esimene aste (üks iseseisev osa). keel: tugev, nõrk aste. Astme+palk <-palga>, astme+rida ka mat, astme+üldistus keel, astme+kujuline
at'u <16> argi vilets, kehv. On üks atu vend v atu
`au <26; os `au>. Kaitseb oma au. Mulle langes osaks au, sain au osaliseks. Tehke meile seda au, et .. Külaliste auks. On puhkuse auga ära teeninud (igati, igas suhtes). Laulis väimehele au ja kiitust. Klassi au ja uhkus. Kellega on mul au (rääkida)? Mehe+au, rüütli+au, mundri+au, spordi+au, neitsi+au neitsilikkus. Au+avaldus, au+eskort, au+päev, au+ring (võitja lisaring), au+võlg. Au+esimees, au+kodanik, au+külaline, au+raamat
blam`eerima <28: -m`eerida, -meerin> häbistama, teotama, naeruvääristama. Blameeris vastast teiste ees. On enda v end lõplikult (ära) blameerinud
dat`eerima mida millega <28: -t`eerida, -teerin> kuupäevastama, millegi toimumise aega kindlaks määrama. Kiri on dateeritud 3. maiga v 3. mail. Ligikaudu dateeritud leid
dž`ungel <2e: dž`ungli, dž`unglit> troopika v lähistroopika tihnik v ürgmets. Aed on aasta jooksul džungliks v džunglisse kasvanud ülek (padrikusse). Linna+džungel. Džungli+loom <-looma>, džungli+taim, džungli+seadus ülek (kel jõud, sel õigus)
edu <17> edenemine, progress; kordaminek; menu, tunnustus; eesolek, edemus. Saavutas edu põlevkivikeemias, põlevkivi uurimisel. Tööd kroonib edu. Lavastus läheb hea eduga. Lätil on Eesti ees ühepunktine edu; mängu seis on 2 : 1 lätlaste edu v eduks (kasuks). Alg+edu, eba+edu, täis+edu
`eel+`arvamus. Suhtub asjasse eelarvamusega, eelarvamuseta. Maril on Jüri suhtes eelarvamus. On eelarvamuste kammitsas v kütkes v küüsis. Eelarvamuslik hoiak
`ei+m`iski <1e: `ei+m`iski, `ei+m`iskit; 0: `ei+millegi, `ei+midagi> olematus, tühjus; miski täiesti tühine. Kõik teed suubuvad eimiskisse v eimillessegi. Aeg on täidetud eimiskiga v eimillegagi. Vrd Aitab ainult palderjan, ei miski muu (mitte miski)
`eks. Eks see paranda(b), kes lõhkus. Eks me vaata. Päris ilus, eks v eks ole v eks ju? Eks te näe, et .. te ju näete, kas te ei näe, et ..
`eksam <2e: -i>. Täna on matemaatika eksam v matemaatika+eksam v matemaatikas eksam. Tänane matemaatika+eksam on trigonomeetriast. Teeb eksamit, sooritas v õiendas eksami, kukkus eksamil läbi. Lõpu+eksam, riigi+eksam, ülemineku+eksam, taseme+eksam, sisseastumis+eksam, võistlus+eksam, järel+eksam. Meistri+eksam, magistri+eksam. Eksami+hinne, eksami+komisjon, eksami+küsimus, eksami+palavik, eksami+pilet, eksami+sessioon
el`ekter <2e: el`ektri, el`ektrit> elektrinähtus; elektrienergia; elektrivalgus; ülek pinge, pinevus. Pump töötab v käib elektriga, elektri jõul. Kulutab elektrit = elektri+energiat. Õhk on elektrit täis, õhus on (tunda) elektrit ülek õhkkond on pinev. Hõõrd+elekter, hüdro+elekter, atmosfääri+elekter = õhu+elekter. Elekter+kuumutus, elekter+lüps (tegevused), vrd elektri+kuumuti, elektri+lüpsimasin (seadmed). Elektri+valgustus, oskuskeeles täpsem elekter+valgustus. Elektri+valgus. Elektri+laeng, elektri+väli, elektri+lahendus, elektri+kaar. Elektri+pinge, elektri+võimsus. Elektri+juhe <-j`uhtme>, elektri+kaabel, elektri+liin, elektri+kulu, elektri+tarbija, elektri+rike. Masinad, seadmed, riistad: elektri+auto, elektri+rong; elektri+kraana, elektri+pump, elektri+tõstuk; elektri+höövel, elektri+käsipuur = elektri+trell, elektri+nuga (nt kirurgil), elektri+saag, elektri+tööriist; elektri+boiler, elektri+keris; elektri+aparaat, elektri+kohvikann, elektri+röster. Elektri+insener, elektri+mehaanik. Elektri+ohutus, elektri+trauma = elektri+vigastus, elektri+löök
enam keskv <algv palju, üliv kõige enam ja enim>. Poisse on tüdrukutest enam v poisse on enam kui tüdrukuid (rohkem). Tööd on enam kui tarvis. Enam kui pool aastat, parem üle poole aasta. Enam ohustatud liigid, parem ohustatumad liigid. Kõige enam levinud viga v enim levinud viga kõige levinum v levinuim viga. Ära enam nuta. Kas see enam kehtib? Enam+ettur (malemängus), enam+hääl (hääletusel). Vt ka enim
eri+`arvamus. Mul on asja kohta v asjast oma eriarvamus, vrd igaühel on eri arvamus
eritlema <27>, eritelema analüüsima, osadeks lahutades uurima. Raske on eritleda v eritella nii peeni tundevarjundeid
esi+r`ind eelvägi, avangard. Astub v tõuseb esirinda, on v sammub esirinnas (esi-, juhtkohal)
gemin`eeruma <27> geminaadiks muutuma. Sõnas patta on gemineerunud t
graafik <2: -u> kvantitatiivseid suhteid väljendav joonis; üksikasjalik ajaplaan; graafikakunstnik. Oleme töödega graafikus (ettenähtud seisus). Buss on graafikust välja langenud v väljas, ei pea graafikust kinni. Remondi+graafik, töö+graafik, puhkus(e)+graafik, koormus+graafik el koormuskõver. Graafiku+kohane = graafiku+järgne
h`ais <22e: haisu, h`aisu>. Koer veab haisu (nuusutab). Ta on pulmadest haisu ninasse v ninna saanud ülek (teada saanud, kuulnud). Pole pulmadest veel haisugi ülek (midagi kuulda). Pole aru haisugi ülek. Suitsu+hais, kõrbe+hais, põlemis+hais, raipe+hais, kala+hais, sibula+hais, higi+hais, kassikuse+hais. Haisu+pomm, haisu+nääre zool
haljas <7: h`alja, haljast>. Mets on kevadiselt haljas. Vili on alles haljas (valmimata). Haljas mõõk, münt (hõbedaselt läikiv). Haljas allikavesi, märjuke (selge, klaar). Pudel haljast argi (valget viina). On haljale oksale jõudnud v saanud ülek elab jõukalt. Suve+haljas, vihma+haljas, igi+haljas. Hõbe+haljas, teras+haljas. Halja+võitu. Haljas+ala, haljas+katus. põllum: haljas+kesa kultuuridega kesa, haljas+segatis, haljas+väetis, haljas+väetus
hammas <7: h`amba, hammast; mitm sisseü hammastesse ja h`ambaisse ja h`ambusse ja h`ambu, seesü hammastes ja h`ambais ja h`ambus, seestü hammastest ja h`ambaist ja h`ambust>. Võtab hambu v hambusse v hammaste vahele, hoiab hambus, laseb hambust lahti. Kont on hambus. Paneme, riputame, viskame hambad varna ülek jääme nälga. Hoia, pea keel hammaste taga ülek ära lobise. Ajab hambaid v hambad külge, on hammastega küljes (kinni) ülek näägutab. Teeb midagi pika hambaga argi (vastumeelselt). Piima+hammas, jääv+hammas, puri+hammas, silma+hammas, tarkus(e)+hammas, lõike+hammas, tehis+hammas. Sae+hammas. Aja+hammas ülek. Tumma+hammas argi, nalja+hammas, irv+hammas. bot rohttaimed: hundi+hammas, nõia+hammas. Hamba+arst, hamba+auk, hamba+hari, hamba+jälg, hamba+kaart, hamba+klamber, hamba+niit <-niidi>, hamba+pasta, hamba+pesu, hamba+plomm, hamba+konts <-kontsu> = hamba+tüügas, hamba+valu. anat: hamba+juur, hamba+kael, hamba+kroon, hamba+vaap, hamba+vall, hamba+õõs. med: hamba+kaaries = hamba+sööbija, hamba+kivi, hamba+tangid mitm. Hammas+häälik keel, hammas+juur bot (rohttaim), hammas+latt tehn, hammas+liide tehn
harevil, harevile. Kõrvad on harevil, hoiavad v hoiduvad harevile (harali, laiali)
h`ea <26i: h`ea, h`ead, h`easse; h`eade, h`äid, h`eadesse ja h`äisse; keskv parem, üliv kõige parem ja parim>. Lahkumistervitused: Head päeva! Head reisi! Head aega! Tegi mulle head. Poisil on füüsikas ainult head ja väga head (hinded). Hea koht euf käimla. Hea küll olgu pealegi. Meil tuleb selle eest hea seista, et .. Heast peast niisama, põhjuseta. Võta heaks! Heaks kiitma, tegema. Meele+hea rõõm, heameel; altkäemaks. Ime+hea, üli+hea. Hea lõhnaga, maitsega = hea+lõhnaline, hea+maitseline. Hea+naaberlik, hea+naaberlikkus
hiire+k`õrv ka bot (rohttaim). Kased löövad hiirekõrvule, on hiirekõrvul v hiirekõrvus (vast puhkenud lehtede kohta). Raamat on hiirekõrvul (lehenurgad narmendavad)
hinna+alandus hinna alandamine; summa, mille võrra hinda on alandatud; ülek nõuete vähendamine, mööndus, järeleandmine. Hinnaalandus kuni 10%. Töö on tõesti hea ‒ ütlen seda igasuguse hinnaalanduseta
h`ulk <22i: hulga, h`ulka>. Toidu, teabe hulk. Tohutu hulk linde. Säästad hulga v hulk raha. Hulga aja eest. Sinna on hulk maad (minna). Hulga peale saime taksoraha kokku. Üliõpilaste hulgad. Ratsionaalarvude hulk mat. Inim+hulk, rahva+hulk. füüs: soojus+hulk = sooja+hulk, voolu+hulk, liikumis+hulk impulss. mat: osa+hulk = alam+hulk, ülem+hulk. zool: hulk+jalgsed, hulk+raksed. Hulk+rakne loom, taim. mat: hulk+liige, hulk+nurk, hulk+tahukas. Hulga+teooria mat, hulga+viisi = hulga viisi
h`õõrduma <27>. Krae hõõrdub vastu kaela mustaks. Jalg on (ära) hõõrdunud, peopesa on rakku, punaseks, verele hõõrdunud. Hõõrdumis+koht jt hõõrdekoht jt
häbi <17: h`äppi ja häbisse>. Tunneb poja pärast häbi. Teeb endale v enesele häbi, saadab ennast v end häbisse. Häbi vaadata, öelda. Ei (ole) au ega häbi, pole häbi+raasugi. Vajuks häbi pärast maa alla. Teeb lapsele häbi-häbi. Vale+häbi. Häbi+ häbiväärne: häbi+asi, häbi+lugu, häbi+tegu. Häbi+puna, häbi+tunne
ida <17: `itta ja idasse> (ilmakaar). Päike tõuseb idast. Laev sõitis itta, ida poole. Heinamaa on külast idas, ida pool, 2 km itta. Õpib ida keeli (idamaade). Nimedes: Kaug-Ida, Lähis-Ida. Ida+kaar = ida. Ida+osa, ida+piir, ida+piirkond, ida+naaber, ida+poolne, ida+rannik, ida+taevas, ida+tuul, ida+goodid aj, ida+poolkera geogr, ida+rinne. bot: ida+-kitsehernes, ida+-kuldtäht, ida+magun
`ilm1 <22u: ilma, `ilma>. Täna on ilus ilm. Vihmased ilmad. Kui ilm lubab, kui ilma on, kui (ilusat) ilma peab, saame heina tehtud. Ilm läks pimedaks. Teevad ilma ülek annavad tooni. Sügis+ilm, talve+ilm, lennu+ilm, suusa+ilm, ranna+ilm, põua+ilm, koera+ilm. Ilma+ennustaja, ilma+ennustus, ilma+muutus, ilma+näitaja vmo baromeeter, ilma+teade <-t`eate>, ilma+tüdruk (televisiooni ilmateadustaja), ilma+väljak meteoväljak
`imbuma <27>. Vesi imbub maasse, liivast läbi. Side on verest v verega läbi imbunud. Ukse vahelt imbus suitsu
inimene <12: -se>. Saime inimese moodi süüa (korralikult, hästi). On seltskonnas oma inimene v oma+inimene. Ahv+inimene, kaas+inimene, kunsti+inimene, liht+inimene, linna+inimene, lume+inimene, maa+inimene, masin+inimene, mets+inimene, risti+inimene, teo+inimene, tunde+inimene, täis+inimene, vana+inimene, üli+inimene, ürg+inimene. Inimese+hakatis nalj, inimese+parasiit, inimese+tapja, inimese+toit, inimese+armastus, inimese+pärane, inimese+suurune. Hea inimese+tundja. Inimese+pelglik jt inimpelglik jt. Inimeste+vahelised suhted inimsuhted
`intr`es's <22e: -ressi, -r`essi> kasvik (rahasumma, mille laenuandja saab laenajalt või hoiustaja pangalt tasuks raha kasutada andmise eest). Saab hoiuselt, laenult 0,2% intressi; hoiuse, laenu intressi+määr on 0,2%
isa <17>. Poeg on isasse (läinud), on (oma) isa sarnane. Isade tarkus (isaisade, esivanemate, eelmiste sugupõlvede). Püha isa vaimulik, hrl paavst. Taevane isa = taeva+isa jumal. Liikumise (vaimne) isa (algataja v juht). Kasu+isa, laulu+isa, leiva+isa, pere+isa, pihi+isa, risti+isa, võõras+isa, vana+isa, vanavana+isa = vaar+isa. Linna+isad, valla+isad. Isa+kodu = isa+maja, isa+liin (põlvnemises), isa+nimi. Vt ka isa+l`ind, isa+l`oom <-looma>
jaburdus <11: -e> jaburdamine, jabur jutt v mõte. Ei taha su jaburdust v jaburdusi kuulata
jagu <18: j`ao, jagu, j`akku ja j`aosse> (jaotatud v jagatud) osa millestki, koostisosa; hulk, määr; sõj (allüksus). Ööd on suuremalt jaolt külmad. Küll sa saad oma jao (pahandada v peksa)! Pall on lapse jagu (oma). Sega kaks jagu vett ja üks jagu viina vmo (osa). Film on neljas jaos, parem kui seerias. Minna jääb ainult kilomeetri jagu. Toitu on veel nädala jagu. On teadmistelt pea jagu v pea+jagu kõigist üle (tublisti, tunduvalt). Üks+jagu = oma+jagu mõnevõrra, küllaltki. Linna+jagu, maailma+jagu. Jagu+vili bot (jaguneb valmimisel). Jao+ülem sõj
j`ut't <22e: juti, j`utti; seisundivorm j`uttis ja jutis> joon, triip; hoog; sööst, vahk. Ajab asja jutti, asi on juttis v jutis (joones, korras). Ühe jutiga jutilt, ühe hooga, peatumata. Oi v oh sa (tuline) jutt! Pliiatsi+jutt, tahma+jutt, tule+jutt. Valu+jutt. Ühte+jutti argi üht(e)järge. Jutt+selg+-hiir <-hiire> zool
juudas <7: j`uuda, juudast> äraandja, reetur; kurivaim, saatan, juudaline. argi: oh sa (igavene) juudas, võtku teda juudas (kirumisväljendid). Juuda+puu bot, juuda+seeklid reetmistasu, juuda+töö äraandmine, reetmine
j`õud <22e: j`õu, j`õudu; j`õude ja j`õudusid>. Jõudu tööle! ‒ Jõudu tarvis! Lükkasin kõigest, täiest jõust. Üle jõu käiv töö. Auru, mootori, omal jõul. Liikus edasi käte jõuga, käte jõul. Ühiste jõududega, parem ühisel jõul. Selle töö peale mu jõud ei hakka. Elab üle jõu argi (üle oma võimaluste). Tehku jõudu mööda = jõudu+mööda. Sundis jõuga alistuma (väevõimuga). Täies jõus mees (terve ja tugev). Harjumuse jõud (võim). Ühiskonna demokraatlikud jõud. Tuul võtab, kogub jõudu (tugevneb). Kokkulepe, seadus on jõus 1. märtsist (kehtib, on maksev). Seadus astub jõusse 1. märtsil (jõustub). Jõus olev õigusakt (kehtiv); akti jõus+olek (kehtivus). Arvuta kehale mõjuvad jõud füüs. Keha+jõud, vaimu+jõud, tahte+jõud, väljendus+jõud. Hobu+jõud, hõõrde+jõud, loodus+jõud, raskus+jõud, vee+jõud. Töö+jõud, õppe+jõud. Mitm: relva+jõud, mere+jõud, õhu+jõud. Jõu+allikas, jõu+jook, jõu+kulu, jõu+küllane, jõu+mees, jõu+number. Jõu+kübe = jõu+natuke = jõu+raas = jõu+raasuke. Jõu+varu = jõu+tagavara = jõu+reserv. sport: jõu+harjutus, jõu+treening anaeroobne treening. füüs: jõu+joon, jõu+paar, jõu+ühik. Jõu+tasakaal pol. Jõu+majandus energiamajandus
jõuetu <1>. Näljast jõuetu. Jõuetu vastu hakkama. Meditsiin on uue tõve ees v vastu jõuetu. Elu+jõuetu, makse+jõuetu, tahte+jõuetu. Jõuetult. Jõuetus
j`ää+k`aas ülek, j`ää+kate. Järv on paksu jääkaane v jääkatte all, vabaneb jääkaane v jääkatte alt
k`aebama <29: kaevata, k`aeban>. Kaebas väsimust v väsimuse üle, kaebas, et on väsinud. Ähvardas naabri kohtusse kaevata. Ei ole ilus teise peale kaevata. Kaebas kõik emale ära. Itkes ja kaebas kadunud poega (taga) vmo. Vt ka edasi k`aebama, p`eale k`aebama
k`aema <27: k`aeda, k`aen, k`aeme, k`aesin, k`aes, k`aegu, k`aev, k`aenud, k`aetakse, k`aetud> murdes vaatama. Tulin sind korraks kaema. Kaeme (järele), mis siin lahti on
k`aer <23u (ja 22u): kaera, k`aera; k`aeru ja k`aerasid>. Külvab, lõikab kaera. Hobusele anti kaeru. Loomad on kaeras v kaera+põllul, on kaera läinud. Lipp+kaer, seemne+kaer. bot muudes taimenimetustes: kadak+kaer, kold+kaer, tuule+kaer, vares+kaer; kaera+lill. Kaera+kliid, kaera+kõrs, kaera+pööris bot, kaera+rõuk, kaera+tera. Kaera+jahu, kaera+(jahu)kört, kaera+kiisel = kaera+kile <-kile>, kaera+tumm <-tummi>
kaheksa <1>. Kaheksa ja pool. Kaheksa kümnendikku. Kakskümmend kaheksa. Kaheksa tuhat. Kell on kaheksa, pool kaheksa. Tuli kohale enne (kella) kaheksat, (kella) kaheksaks. Pood on (kella) kaheksast kaheksani lahti. Kaheksa meetrit, vihikut. Laud on kaetud kaheksale. Lehekülg (number) kaheksa kaheksas lehekülg. Lennuk tegi õhus kaheksaid. Käis poti kaheksaga
kahju <16; os kahju ja kahjut>. Sai v kannatas kahju. Kauples kahju(de)ga. Riigile tekitatud kahju. Raisatud ajast on kahju Kahju küll, aga .. Tuline kahju, et ... Seis on 3 : 1 meie kahjuks. Sõja+kahju, tule+kahju, ikaldus+kahju; maine+kahju, keskkonna+kahju, liiklus+kahju. Kahju+saaja = kahju+kannataja, kahju+tegija = kahju+tekitaja. Kahju+summa, kahju+tasu, kahju+hüvitis. Kahju+tuli tulekahju. Kahju+tunne
k`aks+kümmend <22 + 5: kahe+k`ümne, k`aht+kümmend ja k`ahte+kümmend ja k`aht+kümmet ja k`ahte+kümmet, kahe+k`ümnesse>. Kakskümmend üks (ka: kaardimäng). Kakskümmend kilomeetrit. Rong väljub (kell) kakskümmend kolmkümmend. Soovijaid oli alla kahekümne. Noormees on üle kahekümne, sai kakskümmend (täis). Kakskümmend+tahukas mat
k`alkvel nõretamisi vees, märg (hrl pisaraist), k`alkvele. Silmad on pisaraist kalkvel, lähevad v tõmbuvad kalkvele. Vee+kalkvel
kammits <2: -a>. Paneb hobuse (jalad) kammitsasse, hobune on kammitsas. Viin päästab keelepaelad kammitsast
kana <17u: kanu ja kanasid>. Muneja, hauduja kana. Läheb kanadega (koos) magama ülek (vara). Mul on temaga kana kitkuda v katkuda ülek (tüli). Võrdlustes: nagu kana takus saamatu, kohmakas, nagu munas v munavalus kana rahutu, nagu peata kana nõutu. Liha+kana, muna+kana; puuri+kana, õrre+kana. Kodu+kana ka ülek. Tedre+kana emasteder. zool: nurm+kana, pärl+kana. van.t: roo+kana ruik, tiigi+kana tait, vesi+kana lauk. Kana+kari <-karja>, kana+kints, kana+koib, kana+liha, kana+muna, kana+sulg <-sule>, kana+tibu. Kana+aed, kana+farm, kana+laut, kana+kuut, kana+õrs, kana+varas. Kana+kull zool
kasu1 <17> tulu, abi. Sai, lõikas tehingust kasu. Kaupleb kasu(de)ga. Kõik teadmised tulid talle kasuks, teadmistest oli kasu. Mul on selle asjaga kõvad kasud sees argi. Seis on 3 : 1 vastaste kasuks. Oma+kasu, vahelt+kasu. Puhas+kasu, oskuskeeles täpsem puhaskasum. Kasu+ahne, kasu+ahnus, kasu+iha, kasu+püüdja, kasu+püüdlik, kasu+püüdmatu, kasu+saaja, kasu+toov ettevõte
k`asvama <28: k`asvada, kasvan>. Poisist kasvas mees, poiss kasvas meheks. Aias kasvab kolm õunapuud. Rada on rohtu, nõgestesse kasvanud. Tootmine, tööviljakus kasvab. Vili on kasvama läinud (idanema). Kasvav funktsioon mat. Sündis ja kasvas (üles) maal. Haav, tiik kasvab kinni. Üks puu on teisega kokku v ühte kasvanud. Noor mets, põlvkond kasvab peale. Vt ka l`ahku k`asvama, t`äis k`asvama, v`älja k`asvama, üle k`asvama, `ümber k`asvama
k`aup <22u: kauba, k`aupa>. Müüb mitmesugust kaupa, mitmesuguseid kaupu. Kokkuleppe kohta: tegi v sobitas kaupa, sai kaubale, kaup v kaubad on koos, kaup jäi katki. Maksis nii, nagu kaubas seisis. Maatükk läks kaubaks argi (leidis ostja). Toidu+kaup, tarbe+kaup, pudu+kaup. Poe+kaup, turu+kaup, kataloogi+kaup. Metall+kaup, plast+kaup, vrd raua+kaup, riide+kaup. Aasta+kaup, kosja+kaup, sulase+kaup. Kauba+artikkel, kauba+arve, kauba+auto, kauba+buss, kauba+börs, kauba+jaam, kauba+laadung, kauba+ladu, kauba+last, kauba+lift = kauba+tõstuk, kauba+partii, kauba+proov, kauba+ringlus, kauba+rong, kauba+saadetis, kauba+sadam, kauba+tehing, kauba+tootmine, kauba+turg, kauba+vahetus, kauba+vedu. vmo: kauba+härra (suur)kaupmees, kauba+sell poesell. Kauba peale lisaks, pealekauba
k`eel <13: keele, k`eelt>. Hammustas keelde. Mehel on mitu keelt suus = mees oskab, valdab, räägib mitut keelt. Räägib inglise keeles = inglise keeli. Väleda, nobeda, terava, kurja keelega inimene. Kurjad keeled räägivad, et .. ülek (käivad jutud). ülek kõneraskuste kohta: keel on sõlmes; keel ei kuula sõna; keel ei paindu seda ütlema; hirm nöörib keele kinni; keel on pehme (joobnul). ülek lobisemise kohta: talitse, taltsuta oma keelt; hoia, pea keel hammaste taga; peksab, lõksutab keelt; teritab sõbra kallal keelt (nöögib). Kannab ülemusele kaaslaste peale keelt (kaebab). Vaidlejad ei leidnud ühist keelt. Toit viib keele alla ülek (on väga maitsev). Keel on kuiv v kuivab on janu, kastab keelt joob. Jookseb ringi, keel vesti peal v vestil ülek (väsinult, lõõtsutades). Ajab keelt kõrva argi, ülek lööb külge, teeb lähenemiskatseid; meelitab, üritab pehmeks rääkida. Loomulik keel, tehis+keel. Ema+keel, võõr+keel, sugulas+keel. Kirja+keel, murde+keel, luule+keel, oskus+keel. Kultuur+keel, rahvus+keel, riigi+keel. Mustlas+keel. Pudi+keel. Lähte+keel, tulem+keel. Formaal+keel, programmeerimis+keel = programmi+keel. Viipe+keel, sala+keel. ülek: hinge+keel, tunde+keel. Libe+keel meelitaja, lipitseja. Pilli+keel, reketi+keel. Tule+keeled tuleleegid. bot taimenimetustes: peni+keel, ussi+keel, õõs+keel. Keele+anne, keele+barjäär, keele+juhis = keele+reegel, keele+kasutus = keele+pruuk = keele+tarvitus, keele+oskus, keele+pädevus, keele+tunne = keele+vaist. Keele+mees, keele+tark, keele+teadlane. Keele+praktika, keele+tund, keele+õpetus, keele+õpik. Keele+arendus, keele+filosoofia, keele+geograafia, keele+poliitika, keele+statistika, keele+seadus. Keele+ala, keele+piir, keele+rühm. anat: keele+juur, keele+luu, keele+selg, keele+tipp. eh: keel+sarrus, keel+betoon keelsarrusega betoon, keel+tapp <-tapi>. Keel+uss zool (parasiit). Keelte+oskus, keelte+kool <-kooli>, keelte+hoidik muus (viiulil, kitarril)
k`et't1 <22e: keti, k`etti> ahel. Loomad pannakse ketti, on ketis v keti otsas, lastakse ketist lahti. Tee uks ketist lahti! Tehti kett moodustati (kivide, raamatute) käest kätte andjate ahel. Ankru+kett, kaela+kett, ratta+kett, uuri+kett, kaitse+kett. Hõbe+kett, kuld+kett. Rühm samale omanikule v ühte organisatsiooni kuuluvaid ettevõtteid: hotelli+kett, kaubamaja+kett, restorani+kett. tehn: keti+plokk plokk, mille soonkettast kett üle käib; kett+raudtee (veoketiga), kett+saag (hammaslülidest), kett+ülekanne. tkst: kett+kude, kett+piste (tikkimisel). Kett+kiri ahelkiri
kevad+püha kevadine püha; hrl mitm ülestõusmispüha, lihavõttepüha. 1. mai on kevadpüha
k`iirus <11 ja 9: -e>. Rongi, tuule, valguse kiirus. Kihutab kiirusega 110 km/h. Lennuk võttis kiirust, lisas kiirust. Võtab kiirust maha aeglustab (sõitu). Kiirus suureneb, väheneb. Mul on praegu kiirus peal v taga (on kiire). Alg+kiirus, lõpp+kiirus, täis+kiirus; keskmine kiirus, hetk+kiirus. Heli+kiirus, tunni+kiirus; töö+kiirus, sõidu+kiirus, liikumis+kiirus. ülek: ahvi+kiirus, tuule+kiirus, välgu+kiirus. Kiirus+harjutus, kiirus+katse, kiirus+rekord, kiirus+võistlus
kimbatus <11: -e> täbar olukord, häda. Ajas mind v mu oma jutuga kimbatusse, olin kimbatuses. Päästis oma tulekuga sõbra kimbatusest
k`inni. Uks läks kinni, on kinni, ei käi kinni. Kauplus on pühapäeval kinni. Põllul oli kivi kivis kinni (palju kive). Olen sel nädalal tööga kinni. Ta on oma harjumustes v harjumuste küljes kinni. Järv kasvab, külmub kinni. Haarab toest, ideest kinni. Poiss jäeti pärast tunde kinni. Keerab kruvi, raadio kinni. Keeras v pistis toidu kinni argi sõi toidu ära. Põgenik püüti v nabiti v võeti v peeti kinni. Mine võta kinni, kellel on õigus (ei saa aru). Mõisteti, pandi, läks kinni argi (vangi). Tee on kinni tuisanud, vrd kinni tuisanud = kinni+tuisanud tee. Kinni käiv = kinni+käiv laegas. Kinni katma, lööma, müürima, nööpima, nöörima, pigistama, siduma, suruma, toppima, õmblema. Pool+kinni. Kinni+olek. Kinni+külmumatu sadam. Kinni+püütu, kinni+püüdja, kinni+püüdmine. Kinni silmi, sui = kinni+silmi, kinni+sui. Vt ka k`inni h`oidma, k`inni `istuma, k`inni j`ääma, k`inni panema, k`inni pidama
klike+`aeg argi, kliki+`aeg argi 1920.‒30. aastad Eesti Vabariigis. See serviis on veel klikeajast v klikiajast. Klikeaegne = klikiaegne Eesti-aegne
kl`imp <22e: klimbi, kl`impi; seisundivorm kl`impis ja klimbis>. Puder läks v jäi klimpi, on klimpis. Erutusest tõusis klimp kurku ülek. Jahu+klimp. Klimbi+tainas
kl`omp <22e: klombi, kl`ompi; seisundivorm kl`ompis ja klombis> kämp, tomp. Veri läheb v tõmbub klompi, on klompis. Kahjutundest tõusis klomp kurku. Lume+klomp, vere+klomp
k`oerus <11 ja 9: -e> vallatus, üleannetus, ulakus. Poiss on koerust täis, tegi seda koeruse pärast v koerusest. Lapsed tegid koerusi
kogenud <2: kogenu; täiendina ei käändu>. Armuasjades kogenud mees. Kogenud kõrv tabas vale noodi. Sai kogenuks, jagas kogenuna õpetusi. Küsi mõne kogenuma käest. Ta on meie hulgas kogenuim v kõige kogenum. Elu+kogenud
kogus <9: -e> hulk, kvantum. Müügile on tulnud suures koguses õunu v suur kogus õunu v suur õuna+kogus. Kaupa osteti suurtes, väikestes kogustes. Mürgi+kogus
k`ohmas külmast kange; kergelt külmunud. Külm tõmbab sõrmed kohma, sõrmed on (külmast) kohmas. Maa tõmbus kohma, on kohmas
kolmand`ik <25: -diku, -d`ikku>. Kolm (ja) kaks kolmandikku. Seitseteist kahekümne kolmandikku. Kolmandik paaki v paagist on täis. Kakluse algatasid kolmandikud argi (kolmanda klassi õpilased). Mängu viimane kolmandik v kolmandik+aeg (nt jäähokis). Algus+kolmandik, lõpu+kolmandik
k`ombes argi korras, k`ombesse argi korda. Asi sai v läks kombesse v kombe, on kombes
komme <6: k`ombe, kommet>. Rahva+komme, pulma+komme, matmis+komme, elu+komme, laua+komme. Tal on komme v kombeks hilineda, on hilinemise komme. Kombe pärast moepärast, niisama. Kogemata kombel kogemata. Koledal kombel koledasti, väga. Eksi+kombel, ime+kombel, õnne+kombel. Hiilib varga kombel (nagu varas). Kombe+lõtv, kombe+vastane, kombe+vabadus, kombe+õpetus
k`onn <22i: konna, k`onna>. Hein on konnale rindu (vilets). Ujub konna, konna moodi. Sina, konn, ära tule õpetama halv. On v keksib nagu konn mätta otsas uhkeldab, on ennast täis. zool: härg+konn, rohu+konn, vee+konn, lend+konn, kärn+konn; konna+kotkas. Konna+kudu, konna+kulles, konna+poeg, konna+tiik ka ülek. Konna+kapsas, oskuskeeles täpsem varsakabi. bot: konna+osi, konna+rohi (veetaim), konna+tatar (umbrohi). Konna+ujumine (rinnuliujumine)
konstat`eerima <28: -t`eerida, -teerin> sedastama, nentima, tõsiasjaks tunnistama. Konstateeris, et töö on ebaõnnestunud v konstateeris töö ebaõnnestumist
kontr`ol'l+t`öö hrl ped. Täna on matemaatika v matemaatikas kontrolltöö murdvõrranditest, parem kui murdvõrrandite peale. Kirjutas kontrolltöö kolmele v kolme peale
k`ooldus. Tõmbub, vajub kandami all kooldu, on ettepoole kooldus v kooldu
k`ordne <2: k`ordse> ka mat. Kahe ja poole kordne suurendus. 35 on arvu 5 kordne. Mõõtühikute kordsed, nt giga-, milli-. Era+kordne, esma+kordne, järje+kordne, see+kordne, palju+kordne, kümne+kordne, pool(e)teise+kordne. Ühis+kordne. Viie+kordne maja argi (viiekorruseline)
k`orp <22i: korba, k`orpa; seisundivorm k`orpas> karp, kärn; bot puukoore väline surnud osa. Puutüvi on korbaga kaetud v korpas. Nahk läheb korpa. Kase+korp, männi+korp, rõngas+korp, soomus+korp; mustuse+korp, värvi+korp, vere+korp. Korp+lööve
k`orsten <2: k`orstna, k`orstnat>, korsten <8: k`orstna, korstent>. ülek: Jüri on igavene korsten, suitsetab v tõmbab nagu korsten (suitsetab palju). Hulk raha lasti, lendas korstnasse (kaotsi, tuulde). Selle summa võib korstnasse kirjutada, seda me enam ei näe. Mantel+korsten, räbu+korsten, tellis+korsten, vabriku+korsten. Korstna+jalg, korstna+lõõr, korstna+pea seadis tõmbe suurendamiseks, korstna+pits üle katuse ulatuv korstna osa, korstna+suu, korstna+pühkija
k`orts <22e: kortsu, k`ortsu; seisundivorm k`ortsus>. Kleidil on kortsud sees v kleit on kortsus (III v). Triigib kortsud välja. Tõmbas kulmu kortsu. Mängib v tõmbab kortsu argi (lõõtspilli). Vanadus+korts. Kortsu+rägu, kortsu+võrk, kortsu+riie. Kortsu+kreem = kortsu+vastane kreem. Korts+neer med. Korts+teraline hernes, oskuskeeles täpsem üdihernes
kr`amp2 <22e: krambi, kr`ampi; seisundivorm kr`ampis ja krambis>. Kramp lõi jalga. Haige sai krambid, haigele tulid krambid peale, haigel käisid krambid peal. Suu kisub v tõmbub krampi, on nutust krampis v krambis. ülek: mõte, näitleja on krambis. Kirjutus+kramp, lihase+kramp, naeru+kramp, surma+kramp. Lava+kramp, esinemis+kramp. Kramp+tõbi
kr`iim <22e: kriimu, kr`iimu; seisundivorm kr`iimus, keskv kriimum ja kriimem, üliv kõige kriimum ja kõige kriimem> kriimustus; triip, vööt; kriimuline. Pääses õnnetusest ühegi kriimuta (täiesti vigastamata). Sääred on kriimu (III v) v kriimuks kraabitud, on kriimul v kriimus (III v) v kriimud. Mustikatest kriim suu. Meie kiisul kriimud silmad. Jää+kriim, küüne+kriim. Pori+kriim, tahma+kriim
kr`iips <22e: kriipsu, kr`iipsu>. Tõmbas v vedas pliiatsiga paberile kriipsu. Ei tagane oma nõudmistest (mitte) kriipsugi v (mitte) kriipsu võrragi v mitte üks kriips argi. Üritusele võib kriipsu alla tõmmata ürituse võib lõpetada. Õnnetus tõmbas plaanidele kriipsu peale v plaanidest kriipsu läbi. See lugu on mulle viim(a)se (kui) kriipsuni teada (viimseni). Kald+kriips, piki+kriips, küüne+kriips, mõtte+kriips, side+kriips. Kriips+joon, kriips+punktjoon
kr`imps <22e: krimpsu, kr`impsu; seisundivorm kr`impsus> kiber, korts. Tõmbab, kisub otsaesise krimpsu. Nägu läheb v tõmbub krimpsu, on krimpsus. Krimpsus õunapabulad
kr`onks <22e: kronksu, kr`onksu; seisundivorm kr`onksus> argi krõnks. Sõrmed kisuvad v tõmbuvad kronksu, on külmast kronksus. Eide+kronks
kroonu+l`eib, kroonu l`eib. Sööb kroonuleiba v kroonu leiba, on kroonuleival v kroonu leival (sõjaväes v vangis)
kr`un'n <22e: krunni, kr`unni; seisundivorm kr`unnis ja krunnis> pealaele v kuklasse kokku keeratud juuksed. Tegi krunni kuklasse. Keerab juuksed krunniks v krunni, juuksed on krunnis. Juukse+krunn
kr`us's <22e: krussi, kr`ussi; seisundivorm kr`ussis> argi kihar, keerd. Habe hoiab krussi, laastud tõmbuvad krussi. Oled mu närvid krussi ajanud v keeranud, närvid on krussis ülek. Juukse+kruss
kruvi <17e: kruve ja kruvisid>. Kruvid logisevad, mõni kruvi on (peas) lahti v logiseb v puudub ülek pole täie aruga. Metalli+kruvi, puidu+kruvi; käigu+kruvi, kinnitus+kruvi; laeva+kruvi = sõu+kruvi. füüs: kruvi+juhis = kruvi+reegel. tehn: kruvi+keere <-k`eerme>, kruvi+mõõdik kruvik, kruvi+press, kruvi+ülekanne, kruvi+riisk = pits+kruvi. Kruvi+hüpe (vettehüpe), kruvi+bakter, kruvi+puu bot
kuhi <24e: kuhja, k`uhja; k`uhje ja k`uhjasid; seisundivorm k`uhjas>. Kuhi kartuleid = kartuli+kuhi. Hein pandi kuhja, on kuhjas. Marjakorvil on kuhi peal, korv on kuhjaga v kuhjas (III v) marju täis. Maksis kõige eest kuhjaga kätte (ohtralt, küllaga). Kuhja+lava (heina)kuhja alus, kuhja+malk, kuhja+varras, kuhja+tegija. Sisseü-ga: kuhja+panek
kuhu . Kuhu (kohta) ta võtme pani? Kuhu kanti te sõidate? Mine kuhu tahes. Jätkati sealt, kuhu jutt pooleli oli jäänud. Kuhu see kõlbab, et .. Kuhu maani v kuhu+maani kaevus vett on?
kujutlema <27>, kujutelema (endale) ette kujutama. Kujutlesin olukorda hullemana v kujutlesin, et olukord on hullem. {Ette kujutlema} → kujutlema v ette kujutama
k`umm2 <22e: kummi, k`ummi; seisundivorm k`ummis> võlv, kumer pind. Purgi kaas on kummi tõmbunud v läinud, on kummis. Pliidi+kumm, vankri+kumm, taeva+kumm. Kumm+vanker
kuna samal ajal kui; et; sest; argi kunas, millal. Kuna ühed süüa tegid, koristasid teised tube. Sina sõidad ära, kuna (aga) mina jään siia. Kuna aega on vähe, (siis) peame kiirustama (et). Puudus, kuna oli haige (sest, sellepärast et). Kuna me pulmad teeme? argi
k`uppel <2e: k`upli, k`uplit>. Klaasist kuppel = klaas+kuppel. Otepää kuplid. Mehel on midagi ka kupli all v kuplis argi (on mõistust peas). Kuppel kumiseb argi. Lambi+kuppel, juustu+kuppel, taeva+kuppel. Kuppel+ahi tehn, kuppel+haud arheol, kuppel+katus eh, kuppel+maastik geogr, kuppel+telk
kur`aas' <22e: -raasi, -r`aasi; seisundivorm kur`aasis ja kuraasis> argi (ärplev) julgus, uljus. Meestel on kuraas sees, mehed on kuraasi täis v kuraasis. Poisil jätkus kuraasi vastu vaielda. Võtab pudelist kuraasi
kurat <2e: kuradi, kuradit, kuradisse; kuradite, kuradeid, kuraditesse ja kuradeisse> saatan, kurjuse kehastus religioonis; (vande- ja kirumissõna). Mees lubanud oma hinge kuradile. Loobib v pillub kuradeid, kuradid lendavad vannub. Sa tuline kurat! Kuradi kurat! Kuradi pihta v pärast! Kurat teda võtku, kurat temaga! Nüüd on (püsti) kurat lahti (väga hull lugu). Ei karda (mitte v keda) kuraditki. Saatis kõik kuradile v kus kurat. Vana+kurat. ülek: edevuse+kurat, viina+kurat. Kuradi+puu, oskuskeeles täpsem Mandžuuria araalia
kuri <24e: kurja, k`urja; k`urje ja k`urjasid; keskv kurjem, üliv kõige kurjem>. Õpetajad said kurjaks. Ära ole lapse peale v lapse vastu v lapsele v lapsega kuri. Oli kuri vaasi lõhkumise pärast. Näeb kurja vaeva (suurt). Proovis küll heaga, küll kurjaga oma tahtmist saada. Jookseb, nagu oleks kuri kannul (kurat). Vannub (tulist v musta) kurja. Nüüd on kuri karjas v lahti asi on hull, pahandust on palju. Nii palju süüa on kurjast (halb, kahjulik). Vana+kuri
kuri+l`oom <-looma> argi. Hiired, kuriloomad v kurjaloomad v kurjadloomad, on sahvris käinud. Mis sa sest kuriloomast v kurjaloomast v kurjastloomast õrritad. Sellele kurilooma v kurjalooma poisile v sellele poisi kuriloomale v kurjaloomale kuluks nahatäis ära
kuri+n`ahk argi. Sead, kurinahad v kurjanahad v kurjadnahad, on kartulis. Sul kurinahal v kurjanahal v kurjalnahal võiks häbi olla. Ma sellele kurinaha v kurjanaha kassile v sellele kassi kurinahale v kurjanahale veel näitan
kurjalt <keskv kurjemalt, üliv kõige kurjemalt>, kurjasti <keskv kurjemini, üliv kõige kurjemini>. Ema pahandas kurjalt v kurjasti, isa veel kurjemalt v kurjemini. Rooste on rauda kurjalt v kurjasti söönud (hullusti, rängalt). Kasutas külalislahkust kurjasti (kuritarvitas)
kus. Kus (kohas) sa käisid? Siin on parem kui kus tahes v kus+tahes mujal. Olgu kus tahes. Kus sa lähed argi (kuhu )? Raamat, kus ei ole pilte (milles). Tuleb aeg, kus olukord muutub (millal). Kus maal v kus+maal sa oma tööga oled (kui kaugel)? argi tunderõhuliselt: Kus oli (alles) pidu! Kus mul tarkpea! Kus sa sellega!
k`ustuma <28: k`ustuda, kustun; 27: k`ustuda, k`ustun>. Tuli kustub. Taat v taadi eluküünal on kustunud ülek taat on surnud
kutse <6: k`utse, kutset>. Kutse peole = peo+kutse. Tulin teie kutse peale v teie kutsel. Kauguste kutse (ligitõmme). Jüri on kutselt insener, Jüril on inseneri kutse v inseneri+kutse. Kohtu+kutse, koosoleku+kutse; appi+kutse, koju+kutse, külla+kutse; välja+kutse, üles+kutse. Elu+kutse, töölis+kutse, teadus+kutse = teadlas+kutse. Om-ga: kutse+hüüd, kutse+kaart; kutse+eksam, kutse+haridus, kutse+nimetus, kutse+sobivus, kutse+tunnistus, kutse+töö = kutse+tegevus, kutse+valik, kutse+õpe ped, kutse+ühing aj nt tsunft
kut'u <16> argi. Mees on (omadega) kutu (omadega läbi). Tehti kutuks tapeti
k`uu <26i>. Maa kaaslase nimena Kuu. Maanduti Kuule. Jupiteri kuud. Noore kuu v noor+kuu, vana kuu ajal. Keri v käi v mine kuu peale oma jutuga argi. On (nagu) kuu pealt kukkunud ei taipa midagi. Kolmandat kuud rase. Lükkab minekut kuust kuusse edasi. Näidud tuleb esitada iga kuu v igal kuul v igas kuus. See juhtus möödunud kuul, mai+kuus, lehe+kuus v lehe+kuul. Teenib tuhat eurot kuus, kuu+palk on tuhat eurot. Kuu aega puhkust, kuu+ajaline puhkus. Oli kuude kaupa v kuude viisi ära, vrd maksab üüri kuu+kaupa = kuu+viisi = kuu kaupa = kuu viisi. Pool+kuu, täis+kuu. Kevad+kuu, sügis+kuu, suve+kuu, talve+kuu, elu+kuu. Kuu+ketas, kuu+sirp, kuu+valgus; kuu+lend, kuu+rakett, kuu+uurija; kuu+aasta astr, kuu+kalender lunaarkalender. Kuu+kala zool, kuu+kivi (poolvääriskivi), kuu+kress bot. Kuu+aruanne, kuu+pilet, kuu+plaan, kuu+preemia, kuu+üür
kuuend`ik <25: -diku, -d`ikku>. Viis kuuendikku. Seitseteist kahekümne kuuendikku. Kuuendik teed v teest on käidud. Kuuendikel oli klassiõhtu argi (kuuenda klassi õpilastel). aj: kuuendiku+maa, kuuendiku+mees kuuendikumaa rentnik
k`uulde+k`augus. On kuuldekaugusel v kuuldekauguses, väljaspool kuuldekaugust v kuuldekaugusest väljas
k`uuldus <11 ja 9: -e> kuulujutt. Levivad v liiguvad v käivad kuuldused Mari abiellumisest v kuuldused, et Mari abiellub, on abiellunud. Vale+kuuldus
k`uulmine <12 (ja 10): -mise>. Taat on kõva v viletsa kuulmisega (kuuleb halvasti). Muusikaline, absoluutne kuulmine. Kõrva+kuulmine, sõna+kuulmine, vaeg+kuulmine. Kuulmis+häire, kuulmis+meel = kuulmine, kuulmis+teravus, kuulmis+võime, kuulmis+võimetu. anat: kuulmis+elund, kuulmis+keskus (peaajus), kuulmis+närv. psühh: kuulmis+aisting, kuulmis+mälu
kõne <16: k`õnne ja kõnesse>. Suuline, kirjalik kõne. Kahe+kõne, ühe+kõne = üksik+kõne. Autori+kõne kirj autoritekst. Seotud kõne luule, sidumata kõne proosa. Peab kõnet. Tuleb kõne alla v kõnesse tuleb jutuks; tuleb arvesse. Kõige soodsam on telefoni+kõnesid võtta v teha õhtul. keel: jaatav ja eitav kõne, otse+kõne ja kaud+kõne. Kaitse+kõne, kihutus+kõne, peo+kõne. Kõne+osav, kõne+oskus, kõne+pidaja. Kõne(de)+kirjutaja. anat: kõne+elund, kõne+keskus (peaajus). keel: kõne+trakt, kõne+üksus
k`õrges murdes kõrgel. Tõuse üles, päike (on) juba suures kõrges!
kõver <2: -a> ka mat kõverjoon. Vastand sirge. Kõver v kõvera+tüveline puu. Kõver naeratus (viltune). On valust kõver v kõveras, kisub end kõveraks v kõverasse. Kõveraid teid pidi ülek autul v ebaõigel moel. Palaviku+kõver
k`äega l`ööma millele pooleli jätma, minna laskma, mitte hoolima. Lõi tööle v töö peale, ohule v ohu peale käega. Käega+löömine
k`äik <22e: käigu, k`äiku>. Sätib käigul, käigu peal kübarat (käies). Mõtles käigul(t), käigu peal(t) ümber (hoobilt, korrapealt). Rong on käigus, pandi käiku, jäi v võeti käigust ära. Asja arutamise käigus selgus, et .. (asja arutamisel, asja arutades). Lahingu käik (kulg). Autojuht lülitas v pani käigu sisse, vahetas käiku, lülitas v võttis käigu välja. Sõitis neljanda käiguga. Kiir+käik. Rong+käik, jalutus+käik, rööv+käik, õppe+käik. Kinos, teatris käik = kinos+käik, teatris+käik. Käe+käik, mõtte+käik, teenistus+käik. Ratsu+käik (males). Kuulme+käik anat. Läbi+käik, sisse+käik, allmaa+käik, keerd+käik ka ülek, sala+käik. tehn: kolvi+käik; tagasi+käik; käigu+kang, käigu+vahetus
käpukil käpakil, käpukile, käpuli. On käpukil v käpuli, kukub käpukile v käpuli. Lähen kas või käpuli (maas) lähen maksku mis maksab. Ma kukkusin käpuli, kui kuulsin .. argi (olin rabatud, jahmunud)
k`ärn <22i: kärna, k`ärna; seisundivorm k`ärnas>. Haaval, kartulil on kärn v kärnad peal. Nahk läks kärna, on kärnas. Kärnas koer
k`ükk <22e: küki, k`ükki; seisundivorm k`ükkis ja kükis>. Teeb kükke. Laskub kükki, on kükkis v kükis. Pool+kükk, toeng+kükk. Kükk+asend, kükk+tants
küla <17: k`ülla ja külasse>. Haldi küla. Terve küla jooksis kokku. Üle küla tüdruk (kõigist ilusam, etem). Käib külas v küla peal (võõrusel). Läks sõbrale külla, oli sõbral külas, tuli sõbra poolt külast. Anna külale kätt lastek (külalisele). Küla leib v küla+leib on magus teise pere v võõras toit maitseb parem. Kirik keset küla ülek kesktee, vahepealne võimalus. Sumb+küla, rida+küla, tänav+küla, ahel+küla, haja+küla. Mägi+küla, ranna+küla, kiriku+küla, kodu+küla, naaber+küla. Olümpia+küla, tehnoloogia+küla. Hulgub küla+pidi v küla pidi v küla mööda. Küla+tee, küla+tänav = küla+tanum, küla+kiik <-kiige>. Küla+elanik, küla+koer, küla+poiss, küla+rahvas, küla+sepp, küla+vanem. Küla+jutt <-jutu>, küla+pidu, küla+selts, küla+uudis. Küla+nõukogu nõuk. Küla+koolmeister maaõpetaja. Külla+kutse, külla+minek. Külas+käik
k`ül'ge+pidi, k`ül'ge pidi küljega, külje kaudu; külge mööda. Voodid on külgepidi v külge pidi koos. Vesi valgub külgepidi v külge pidi alla
küsima <27>. Küsi Jürilt v Jüri käest, kui vana ta on. Kas keegi on minu järele küsinud? Küsib luba palub luba. Keda füüsikas küsiti? Mis lihakilost küsitakse? kui palju lihakilo maksab? Ei küsi vanemate keelust (ei hooli). Küsi üle, miks ta ei tule (küsi teist korda). Küsija
kütke <6: k`ütke, kütket, k`ütkesse ja k`ütke>. Pani härja kütkesse v kütke, härg on kütkes (lõas). On muusika kütkes ülek on muusika mõju all, muusikast võlutud
l`ahti. Uks, kruvi, meri, tuli on lahti, läheb lahti. Krohv tuleb, lööb seina küljest lahti. Mis lahti (on)? mis juhtus, milles on asi? Töökoda on kella 17ni lahti, parem kui avatud. Naistel on kohe vesi lahti argi (hakkavad kergesti nutma). Lahti harutama, murdma, tõmbama. Lahti rääkima, seletama, parem pikemalt rääkima, lähemalt v ära seletama. Pöördtegevuse verbides nagu lahti haakima, korkima, pakkima, rakendama, rõivastuma. Vagu on lahti aetud, vrd lahti aetud = lahti+aetud vagu. Lahti tõmmatav = lahti+tõmmatav söögilaud. Kaupluse lahti+olek. Lahti+riigistamine maj. Luuletuse lahti+mõtestamine. Lahti silmi, lahti sui = lahti+silmi, lahti+sui
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|